Oktoober

Reedel oli mul jälle vaba päev. Aga see-eest neljapäev oli jälle väga raske. Alguses pidi töötama köögis, siis aga selgus, et selle hulga külaliste jaoks on köögis liiga palju inimesi ning mind suunati poole päeva pealt aeda tööle. Seal sorteerisime ja vedasime õunakaste (mis mahlaks, mis.. ilmselt kööki ja söögiks) ning hiljem rohisime (jälle) peasissekäigu juures olevat lillepeenart. Tegelikult polnud sealt eriti palju midagi rohida. Ja vanad õied lõikasime ka ära ja võtsime mõned lillesibulad välja. Iseenesest ei midagi hullu, aga Maryt polnud, seega töötasime suht vaikuses, sest Janette (aednik) ei oska eriti inglise keelt ning mina ei oska veel saksa keelt. Kuigi pean teda kiitma, sest ta ikka veidi jutustas nii palju kui oskas.. ja mina sain aru (üldiselt ta ongi väga jutukas).Aga tema lõunapaus algab 1,5 tundi varem kui mul ja ka lõpe varem. Niisiis pidin poolteist tundi töötama täielikus üksinduses tehes tööd, mida pole eriti palju. Lisaks sellele suutsin endale mingit õie- vms tolmu silma ajada, nii et paar tundi oli mul sim väga punane ning ma kipitasin pea ülekere kuni lõpks duši alla sain. See üksi töötamine on väga tüütu. Lisaks sellele töötasin õhtul veel köögis, kuigi täiesti vabatahtlikult (sel õhtul valmistati eriline laud külalistele ning mul soovitati sellest osa võtta et näha kuidas see käib, kohustust polnud, aga ma otsustasin soovitust kuulda võtta.. iseenesest see polnudki midagi väga erilist mumeelest.. oli lihtsalt suur rootsilaud väga paljude erinevate suupistete-salatite jne-ga. Ja väga ilusasti serveeritud. Palju jamamist oi sellega). Tegelikult väsitav oli veel see, et (kuigi täielikult omal soovil) töötasin kauem kui ette nätud. Nimelt köögitöö kestab 08.00-20.00 ning lõuna- ja õhtusöögi ettevalmistamise vahel on mitu tundi pausi järjest. Aiatöö kestab aga järjest kella 16.00ni, köögis suur paus algab 15.00 - mina töötasin nii köögis kui aias täisgraafikul, seega töötasin rohkem. Ehk saan selle tunni mõnelt muult päevalt maha arvestada.. pean uurima. Igatahes olin õhtul päris läbi.

Reedel oli mul 3. saksa keele tund. Seekord juba tõesti õppisin päris palju uusi asju. Minu õpetaja Ulrike tegeleb ka kunstiga... üks eriti madala laega tuba tema majas on nö töötuba ning ta näitas mulle ka oma töid. Ta maalib põhiliselt akrüüli ja akvarelliga. Külakeses siit veidi edasi teel Drochterseni on üks hobikunstnike galerii, kus on ka tema tööd üleval. Nagu ma aru saan, on seal kindla sõpruskonna tööd. Igatahes tahab Ulrike mind paljudele kohalikele inimesele tutvustada, et koos ka väljaspool nö kooliaega kokku saada ja näiteks kunstiga tegeleda. Olen juba kohtunud selle galerii omanikuga, kes tundus olevat hästi sõbralik naine, kutsus galeriisse ja ühele nende ühistet teeõhtutest. Ta andis mulle ka oma telefoni ja lubas lahkelt helistada kui peaksin sellest külast läbi sõitma ja galeriisse sattuma või tekib tahtmine nt maalida.. või kui loihtsalt on väga igav. Veel lubas Ulrike mind tulevikus kutsuda ühe Hemmoori gospelkoori kontserdile, kus laulab ka tema tuttav ja mis pidi olema päris huvitav. Väga kena temast mumeelest mind siia uude kohta paremini sisse sulatada. Üldiselt on ta minu jaoks harjumuspäratult külalislahke. Tema jaoks on väljendil „tunne end nagu kodus” palju suurem tähendus kui mina olen harjunud kogema. Juba esimesel tunnil toimetasime tema köögis; kuna tal pole uksekella, ütles ta, et tuleksin niisama tuppa sisse jne. Nii uute tutvuste puhul on see minu jaoks veidi ebatavaline. Aga ka kõik tema teised õplased „tunnevad end nagu kodus”, (olen seni alati veidi varem enne kokkulepitud tunni algust kohale jõudnud, seepärast tean). Aga ta on vahva.. ja tunnid on huvitavad.. ning ta seletab kõik väga ilusti lahti. Kuigi, jah, alguses me AINULT saksa keeles ei räägi, sest nt grammatikast on mul raske ainult saksa keeles aru saada.

Kuna Janette (aednik) läheb nüüd „talveunne” (nagu ta ise seda kutsub), oli eile tema hooaja lõpu puhul väike pidu. Kõik, kellega ta põhiliselt koos töötab, olid kohal, niisiis Janette ise (loomulikult), Ute (vabatahtlike juhendaja, teeb ka tööplaane ja tegeleb külalistega), Enrico (see naljakas peakokk), Nils (teeb siin oma civil service´it) ning kõik neli vabatahtlikku. Istsime all meie nö elutoas ja jutustasime ja naersime ja väga vaha oli. (Hea oli, et mulle veidi tõlgiti).

Täna läksid Mary ja Tobi nädalasele seminarile ning meie Miriamiga oleme nüüd kahekesi. Tegin rattaga väikese tiiru, et ümbrust uudistada, midagi liiga uut ei leidnud. Siis lugesin veidi ja kulasin Mary bändi plaati, mis mulle üha rohkem meeldib. Õhtul tegime Miriamiga endale makarone ning jutustasime päris pikalt. Loodan, et meil väga igav ei ole see nädal. Homme töötan muidu üksi aias, aga ma tean, mida ma seal tegema pean ning see pole vast nii hull. Teisipäeval on aga punane püha (kui ma õigesti mäletan, siis taasühinemispäev) ning see on vaba.

Sain oma oktoobri tööplaani: tundub, et tuleb suht lihtne kuu, tööpäevad on kõik lühikesed ning 16.-27 okt olen oma On-Arrival-Trainingul.